PÕRANDA EHITUS - ALUSPÕRAND, KUI KÕIGE TÄHTSAM ETAPP! -

Põranda ehitus algab aluspõrandast. Aluspõranda ehitus on põranda ehitusel sama oluline nagu parketi paigaldus või põranda lõppviimistlus. Aluspõrandat peetakse tervikliku põranda vundamendiks ning korralik aluspõrand tagab põrandale pika eluea. Kuidas ja milliseid valikuid siis ikkagi teha, et põrand teeniks omanikku võimalikult kaua ja hästi? Millist aluspõrandat valida? Mida jälgida enne põrandamaterjali paigaldust? Nendele ja teistele küsimustele püüamegi alljärgnevalt vastused leida.

Millist aluspõrandat valida? Kas saab üldse valida?

Uue maja ehituse puhul saab tavaliselt aluspõrandat ise valida aga mõningatel juhtudel tuleb valida vastavalt võimalustele. Valikus ongi, kas puitaluspõrand või betoonist aluspõrand. Enamasti on nii, et vanemate majade aluspõrandad on puidust ja tänapäevased betoonist. Viimane valitakse teadlikult juba sellepärast, et oleks võimalus paigaldada põrandaküte.

Vana maja puhul sõltub aluspõranda valik korrustest. Esimesel korrusel saab enamasti valada betooni, mis on sobilik põrandaküttele. Teisel korrusel tuleks valida puidu või kergbetooni vahel sõltuvalt kahest tegurist – kas vahelagi kannatab betooni raskust ja kas on soov kasutada põrandakütet. Kui on soov paigaldada põrandaküte ka teisele korrusele, tuleks valida kergbetoon. Kergbetooni eelisteks on, et ta summutab heli ja teeb vahelae stabiilsemaks ning samas on kerge ja soojapidav. Kui põrandakütet ei soovita, sobib ka puidust aluspõrand. Puitaluspõrand teisel korrusel võib aga alumiste jaoks mürarikkaks osutuda, kuna ei summuta sammu ja muud tekkivat müra piisavalt hästi.

Betoonpõranda valu – latiga valu või koptertöötlus?

Oma kogemustele tuginedes soovitame nn. lati valu, kuna pind jääb poorsem ning avatum, tänu millele on eeltöid lihtsam teha. Ka niiskus läheb kiiremini betoonist välja selle meetodi puhul ja ebatasasusi on kergem maha lihvida. Koptertöötlus seevastu surub betooni liiga kinni ja niiskus ei pääse välja.

Mida jälgida enne põrandamaterjali paigaldust?

Enne põranda paigaldust peaks betooni läbi kütma ja see võiks kesta minimaalselt 2 nädalat. Seejärel tekib paisumine, betoon mängib ennast ise paika ning siis saab alustada betooni ettevalmistusega põranda paigalduseks ehk betooni lihvimisega.
Parketi paigalduse tolerants on +/- 2mm, 2 meetrise lati kohta. Ebatasasuste korral tuleks pind tasandada või üle lihvida.
Enne põrandakatete paigaldamist tuleb mõõta betooni suhteline niiskus, mis võib maksimaalselt olla 80%.
Köetava põranda puhul tuleks jälgida, et ennem paigaldust oleks küte maha keeratud ja peale paigaldust tuleks küte peale tagasi keerata aga seda teha järk-järgult.
Kui valite põrandaküttega põranda, siis tuleks arvestada, kas see ikka kütab maja ära, kui on näiteks palju aknapinda jne. Muidu võib tekkida olukord, kus põrandaküte on keeratud maksimumi peale, aga ainsaks tulemuseks on rikutud parkett. Siinkohal saab kaaluda lisavõimalust radikate näol vms.